Suur Haug C&R

gallery/logo_rapala_reeglid

SUUR HAUG ON VÄÄRTUSLIKUM LANDI OTSAS, MITTE TALDRIKUL

Eesti Kalastajate Seltsi eesmärk on edendada vastutustundlikku kalapüüki Eestis. Üks võimalus oma suhtumist näidata on vabastada suuri hauge ning saata sellekohane info Eesti Kalastajate Seltsile, kes selle siis oma kodulehel avaldab.

Tõsise kalamehe jaoks on alati olnud ihaldatud saagiks suured kalad, niinimetatud Suurhaugid. Tänu sellele muidugi koondub ka pinget just neile suurtele isenditele, kelle paljunemisvõime on kõrge ning ka järglastel on parem geneetiline pagas kaasa võtta.

Kuna Suurhaugid on ka tulevikus harrastuskalastajate ihaldatud saak-kala, tuleks nende asjatut tapmist igati vältida. Suurte haugide tagasi laskmine tagab meile kõigile ka tulevikus emotsioone elujõuliste suurte kaladega võitlemisel ning söögikaladena tasub eelistada kulinaarselt kõrgema väärtusega keskmise suurusega isendeid.

Soomes läbi viidud uuringute kohaselt toibub haug kiiresti püügil saadud traumadest, kui teda koheldakse õigesti. Soovitame igal kalamehel määrata enese jaoks ülemine piir, millest suuremad isendid ta tagasi laseb, keskmiselt võiks see olla alates  6 kg-st  või 100 cm-st.

Võttes arvesse kõike eelöeldut oleks meil aeg loobuda arusaamast, et trofeekala tuleb tingimata tappa ja koju viia, mille tõttu paljud elujõulised kalad on oma elu kaotanud. Suurhaug on palju väärtuslikum landi otsas kui taldrikul. Paljud vastutustundlikud harrastuskalastajad vabastavad juba tänagi Suurhaugi ning on endale seadnud ülempiiri, millest suuremad kalad vette tagasi lastakse omi toimetusi tegema. Parimaks toidukalaks tuleks lugeda 1-3 kg hauge, kelle kulinaarsed omadused on kõrgemad suurtest suguvendadest. Samuti tuleks toiduks tarvitada püügi käigus raskelt viga saanud Suurhaugid. Terve ja elujõulise kala vabastamist aga saab piltlikult võrrelda hästitasuva investeeringuga haugipanka.

Kala käsitlemine vabastamisel on kindlasti kogenud kalamehele selge, kuid toome siiski ära nö 10 käsku, mille järgmisel tagame ellujäämiseks kõrgemad võimalused Suurhaugile. Õnnestunud vabastamine on adrenaliinirohke kogemus ka kalamehele endale.

1.
Otsusta eelnevalt, kas kavatsed kala püüda ka söögiks ning millises suuruses nad peaks olema. Kala käsitlemise seisukohast on oluline teada, kas plaanid kala endale jätta või vabastada.

2.
Valmistu kala vabastamiseks varustades end sobivate vahenditega, millega kala veest tõsta ja landist vabastada. Sellisteks on näiteks sõlmedeta, kummeeritud võrguga kahv, kaalumiskott ja pikad näpitsad.

3.
Hoia kõik kõik vahendid käepärases kohas, sest Suurhaugi paati tõstmise järel ei ole enam aega nende otsimiseks. Ole alati valmis elu kala saamiseks.

4.
Tee julgeid otsuseid: vajadusel ole valmis konksu pooleks lõikamiseks, kui see on kala ellujäämise seisukohast vajalik. Kui kala veritseb, mõtle, kas kaalumine ja mõõtmine on selles olukorras vajalikud. Suurhaugi vähemaks vigastamiseks kaalu võimalust vähendada landil konksude arvu või vaheta konksud kidadeta konksude vastu.

5.
Jää rahulikuks, kuid tegutse tempokalt. Kui sul on kaalumiskott või kahv, on mõistlik kala veest tõstmata vabastada landist, sellisel moel on kogu toiming talle vähem koormav.

6.
Kaalu kala horisontaalasendis, kui vähegi võimalik. Suurhaugi on mõistlikum kaaluda kahvas või kaalumiskotis, mitte lõuast riputatuna. Raske kala lõug ning selgroog võivad lõuast riputatuna saada vigastusi.

7.
Väldi võtteid, mis pole haugi elukeskkonnas talle omased. Ära venita kala kaua vertikaalasendis. Ära aseta kala kuivale või prügisele pinnale, näiteks maha, kui seda on vähegi võimalik vältida. Ära hoia kala kaua kuival. Alla 5 miinuskraadise pakasega ei õnnestu haugi elujõulisena vabastada.

8.
Elusta kala enne vabastamist. Hoia kalast kinni vees, ilma ülemäärase surveta ja oota, kuni ta on ise valmis reipaks lahkumiseks. Kala hooletu vette viskamine ei taga talle paraku veel ellujäämist.

9.
Ole valmis kala hädatapuks. Kui Suurhaug veritseb rohkelt, on saanud sügavaid silmahaavu, tal on katkenud mõni lõpusekaar või kala vaatamata pingutsustele ei näita vetteasetamisel elumärke mõistliku aja jooksul, tõsta kala veest. Iga hinna eest kala vabastamisel ei ole mõtet.

10.
Tee kalast väärikas pilt. Hoia kala kahe käega, ilma liigse surveta siseelunditele. Hoolitse, et kala ei oleks prügine. Väldi pildil verise kala kujutamist. Tegutse hoolsalt, kuid ilma liigse tormamiseta. Ole enda vastu kriitiline, eriti, kui plaanid pildi Internetis avaldada. Kas kala oli kindlasti vabastamiseks sobivas konditsioonis? Kas pildil paistab kala elujõulisena? Ole valmis ka selleks, et Internetis avaldatud pilt võib saada negatiivset kriitikat, eriti kui selleks on põhjust.

Lisapunkt on mõeldud eelkõige vastutustundliku kalastamise pooldajatele:

11.
Säilita kainet meelt. Sa ei suuda iga Suurhaugi Eestis kaitsta. Mõne kalastaja senine elu suurim kala on 5 kg, kui sedagi. Ei saa eeldada, et tema vahendite arsenal oleks sama külluslik kui mitmeid Suurhauge tabanul. Esimese Suurhaugi tabamisel ei tule ka kala käsitlemine tingimata välja sama sujuvalt kui kogenud rekorditepurustajal. Juhenda ja õpeta kannatlikult, ilma liigse kriitika, iroonitsemise ning arvustamiseta.

TINGIMUSED!